Näitus tahab jutustada
Kaasaegne näitus elab ja hingab, võtab ise julgelt jutuotsa üles, mitte ei oota enda kõnetamist.
Hea näitus tutvustab ennast, intrigeerib, naerutab või kisub pisarat, ei anna võimalust haigutada. Just selline sai ka näitus Eesti betoonivõlurist August Komendandist. Mehest, kes lustis betooniga enne selle trendikaks saamist. Uurisime näituse kuraatorilt Carl-Dag Ligelt näituse loomise kohta lähemalt.
Kuidas nägi välja näituse „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant” korraldamise protsess?
Meil Rotermanni soolalaos on avatud suur näitus Eesti päritolu maailmakuulsast insenerist, August Komendandist. Olen tema lugu mitu aastat uurinud ning minu eesmärk oli luua mastaapne näitus. Ka näituse kujundus pidi teemaga sobima – konstruktsioon, tarindus – need on olulised komponendid.
Näituse planeerimine ei ole järjestatud protsess. Osapooli on palju ning see on eelkõige dialoogi ja tagasiside protsess. Sisuline materjal ja ruumiline kujundus sünnib mitme osapoole panusena. Mina panin kokku materjali ja lisasin visiooni. Umbes aasta enne näituse avamist liitusid projektiga arhitektid Tomomi Hayashi ja Andrea Ainjärv, kes on näituse ruumikujunduse autorid. Nad olid protsessis üsna varakult kaasas ja pakkusid oma visandid.
Kuidas jõudsite lõpplahenduseni?
Kujundajate mõte oli, et ka näituseruum oleks arhitektuurilise ülesehitusega, mitte lihtsalt lauad, millel on tööd. Nii kujunduse kui ka konstruktsiooni osas tuli leida lahendus, mis kõnetaks selle näituse sisu. Arhitektuurimuuseumi maja ja saalid on kõik väga tugeva karakteriga ja domineerivate detailidega. Selleks, et näituse jaoks saal nii-öelda kodustada, tuleb meie juures alati pingutada. Ruumilise kujunduse autorid Tomomi ja Andrea said väga hästi hakkama!
Üldkujunduse läbiv idee oli, et tööd eksponeerime massiivsetel vineerist laudadel, need on 9,6 meetrit pikad ja 1,2 meetrit laiad. Paraku oleks see idee olnud liiga kallis ja mitte eriti paindlik. Seega tuli leida modulaarsusel põhinev alternatiiv, et soovi korral saaksime näituse Eestist ka väljapoole saata.
Millisel hetkel ja miks tundsite vajadust kaasata Ellington?
Ellington aitas meil ruumilise kujunduse ellu viia. Ellingtoni poole pöördusime suhteliselt sügise hakul. Kunstnikud ei tahtnud loobuda pikkadest konsoollaudadest, mis vormiliselt olid esialgsele ideele ligilähedased. Alternatiivina tekkis mõte kasutada paberlahendust ning sel hetkel jõuti ka Ellingtonini. Just Ellingtoniga koos jõuti tänase reboard lahenduseni.
Teine oluline komponent on valguskastid. Kui laudadel olev materjal on tihe, siis valguskastide eesmärk on tekitada saali visuaalsed pidepunktid ja lisada ruumi õhulisust. Vertikaalse osa moodustavad visuaalne info ja hoonete maketid.
Ellington põhimõtteliselt töötas meie jaoks välja vajamineva toote. Väljast vaadatuna on see suhteliselt standardne asi – moodsa trükiga valguskastid. Nende ülesanne oli otsida eelarvele ja nõuetele vastav lahendus ja see lahendus ka leiti.
Millised probleemid Ellington teil lahendada aitas?
Meie soov oli, et põhiline eksponentpind oleks katmata paber. Samas, see määrdub väga kergesti ja tuli leida lahendus, kuidas plaadi pealmisi osi saab vahetada.
Tehnilisi väljakutseid oli samuti palju. Meil on näitusel maailmakuulsate arhitektide, eelkõige Louis I. Kahni kolmteist originaaljoonist, mis saabusid Philadelphiast Ameerika Ühendriikides juba raamituna. Neil olid turvakinnitused, et neid ei saaks lihtsalt laualt ära tõsta. Tuli leida võimalus tööd turvaliselt paberi külge kinnitada. Ka selle lahenduseni jõudsime Ellingtoni abiga.
Valguskastide kangastega oli üksjagu tööd. Tegime testprindid. Meie hästi nõudlik graafiline disainer, Marje Eelma Tuumik Stuudiost, seisis selle eest, et ajaloolised fotod jääksid võimalikult autentsed ja säiliks ajastutunnetus. Valguskastide puhul oli oluline seegi, et kõik kangad oleksid vahetatavad, et neid valguskaste saaks ka tulevikus kasutada.
Näitust Eestis välja saates tuleb väljapanekut kindlasti kohandada ja kompaktsemaks muuta. Väga oluline on, et materjale saab mooduliteks lahti võtta.
Millega Ellington teile abiks oli? Kas Ellington aitas teid vaid tootmisega või suutis pakkuda tuge ka lahenduste väljatöötamisel?
Üsna tiheda ajagraafiku juures olid nad nõus kaasa tulema asjaga, mille puhul meil endilgi polnud veel täpset arusaama, milline see olema saab.
Ellington aitas kaasa innovatsioonile, tegime teistmoodi kui tavapäraselt on tehtud. Me ei oleks rahuldunud lihtsa lahendusega. Maketipoodiumid on palju lihtsamad. Kui ülejäänud lauad oleks ka sellised olnud, siis ruumi üldmulje oleks olnud hoopis teistsugune ja tunduvalt igavam.
Koostöös nendega saime pingelises ajagraafikus väga põneva, ebatavalise ja hea kvaliteediga lahenduse toota. Tegemist oli viimase hetke nii-öelda tagavaralahendusega, mis täna vaadates on pigem just see õige.
Näituste partnerid kujunevad alati vastavalt projektile ja konkreetsele näitusele. Püsivat projektijuhtimise partnerit, kes tegeleks näituse ekspositsiooni tootmisega, meil ei ole. Professionaalsuse mõttes ja närvide kokkuhoiu huvides on hea, kui asjad liiguvad võimalikult sujuvalt. Kindlasti kaalume uuesti Ellingtoni poole pöördumist, kui ekspositsiooni osas jälle põnevaid lahendusi soovime.
Näitus „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant“ on avatud 10.01.–26.04.2020 Eesti Arhitektuurimuuseumis.
Vaata pilte Ellingtoni toodetud näituselahendustest:
Fotod: Reio Avaste, Eesti Arhitektuurimuuseum
Ellingtoni osalusega väljapanekutest julgeme soovitada ka elamuslikku näitust Ajaloomuuseumis “Georg Ots – armastan sind!” ning audiovisuaalset rännakut Lennusadamas “1944 – Suur põgenemine”. Elamus on garanteeritud!
